Vanad ja noored corgid.

Käisime 23.10.10. Astridi juures Eesti esimese ja kõige vanema corgiproua Gigi sünnipäeval. Vanake sai 17.aastaseks.Vat see on alles saavutus! Mutike oli oma pesas ja ringi ei tatsanud,aga oli ärkvel ja sai aru küll,et ümberringi käib suur sagimine. Ta oli väga armas oma igivana ja muheda olemisega! Mulle tundubki,et mida kauem on meie koerad meiega elu jaganud,seda kallimaks nad meile saavad. 25.10.10. saabus aga teade,et vana Gigi on lahkunud vikerkaaremaale. Eks tema vanuses oli seda ka iga hetk võinud oodata,aga ikkagi tundub see ootamatu,liiga vara ja nii ebaõiglane. Sügav kurbusetunne valdab sellisel puhul ja mõistusega võtmine ei aita midagi.Aeg aitab ja loomulikult ka teised koerad,kes vajavad tähelepanu iga päev ning pakuvad vastu armastust ja rõõmu sajakordselt.Samal ajal kui väärikas vanadaam lahkus igavikku,hakkasid ilma tulema aga juba uued tillukesed corgilapsed.Kessul (Roosi emme) algas sünnitus. Kuna praeguseks pole protsess veel päris lõpuni jõudnud,ootame uudiseid ja hoiame Kessule kõvasti pöidlaid! Ma väga väga loodan,et kõik läheb hästi nii emmel kui lastel!