Sel päeval toimus rahvuslik näitus Tartus.Kuna talvel me eriti ringi ei rända,siis oli see sõit vägagi oodatud. Sellenäituse tulemused oli samuti täiesti ootuspärased ja ei üllatanud kedagi.Või kõige selle juures üllatasid siiski. Meie Roosi ja kõik ülejäänud pemud ühe erandiga said hindeks "väga hea" ehk siis hinne "suurepärane"ja loodetud SERT jäi kõigil meil saamata. Juhtub ikka,aga hinge jäi torkime see,et asi ei tundunud selle kohtuniku hindamiskriteeriumeid nähes eriti õiglane. Kõigil oli veaks pandud sabahoid ja sellest sõltuvalt tõmmatud hinnang nii alla. Mis siis ikka teha! Ehk läheb mõnel teisel näitusel paremini ja selle kohtuniku juurde ma enam oma koertega ei lähe!
Muus osas aga oli igati kordaläinud päev.Vaheldus,kohtumine Kadriga,natuke Tratus tuuritamist(kuigi jopet ma jälle ei leidnud) ning koos einestamine väljas mõjusid väga tervendavalt.Kahju oli jätta Kadri sinna ja ise ära sõita.Kodu on ilma lasteta kuidagi tühi.Tagasiteel tegime jalutuskäigu Pärnus. Koerad ja inimesed väsivad pikast paigalistumisest lõpuks ning väike liikumine kulub hädasti ära. Üritasime teha mõned pildid,aga oli juba pime ning eriti midagi ei saanud.Ka näituselt ei õnnestunud häid pilte saada. Loodetavasti Kadril tuli midagi oma fotokaga välja.
Hinge peal on mul see,et Riho ei saa ikka terveks ja sel nädalavahetusel teda koju ei lubatudki.Lootsin teda natuke kodus turgutada ja väike puhkus aitab taastumisele samuti kaasa.Ootame,mis järgmine nädalavahetus toob! Äkki siis saab ta koju käima!
Kaks pilti on Lumiselt kaunist Pärnust ja üks näituselt.
ReplyDelete