Shit happens!

Täna oli mingi eriline päev,kus kõik linnukesed linnas arvasid,et peaks mu täis pasandama. Kõigepealt avastasin peale tööpäeva,et mingi lendav p....e on mu jalgratta lenksu täitsa ametlikult täis lasknud.OK. Juhtub! Sõtkusin siis kaupsi korilusega tegelema (suurel hulgal sööki varuma,sest meie näljane tudeng pidi koju saabuma) ja poest väljudes sain just hakata liikuma,kui üks lendav Pasapeeter taas oma lasti minu suunas lennutas. Pihtas-põhjas! Lärakas lajatas täpselt mu paremale käeseljale.Kogu asja kurbloolisus seisnes aga selles,et taskurätikud asusid just paremas jopetaskus ja ma ei saanud neid kätte sõnnikuse käega.Täielik tase oli õngitseda vasaku käega paremast taskust salfakaid(tehke järele ja saate teada kui lihtne on).Samal ajal tuli ka ratast kuidagi püsti hoida.No lõpuks see kõik ikkagi õnnestus ka. Aga see oli tegelikult eilse loo jätkuks kõik.Eile koertega jalutades otsustas üks näpus kõlkunud sitakott lekkima kuskilt hakata ja asi lõppes sellega,et mul olid sõrmikud, dressid ja saapaninad koera elutegevuse jääke täis. Õnneks on leiutatud pesumasinad. Egas midagi! Ootame ja loodame,et homme lehm üle pea ei lenda!