Preili Pirtspek.

Täna oli selle sügise vist küll kõige sandim ilm. Peale tööd sai koertele kombekad selga topitud ja pissiringile mindud. Üllatuseks oli Roosi väga häiritud niisugusest jamast seal väljas ja suvatses kiiruga suuremad hädad maja ees ära õiendada ning nõudis kategooriliselt kohe tuppa. Alfa,kes meil muidu on alati ilmafriik olnud,tahtis seekord küll pikemalt patseerida. Ilmselt muutis jope väljastoimuva katastroofi tema jaoks talutavaks. Egas midagist,Roosi läks tuppa issile pugema ja Alfa kõnniskles oma klounikostüümis lossiparki! Mina ise aga ligunesin kontideni läbi ja ega need riided õhtuseks jalutuskäiguks kuivaks saa! Kui teile tundub,et asjalood on erilti halvad,siis naeratage,sest homme on veel hullem! Loodetavasti ei saja homme pussnuge!

Shit happens!

Täna oli mingi eriline päev,kus kõik linnukesed linnas arvasid,et peaks mu täis pasandama. Kõigepealt avastasin peale tööpäeva,et mingi lendav p....e on mu jalgratta lenksu täitsa ametlikult täis lasknud.OK. Juhtub! Sõtkusin siis kaupsi korilusega tegelema (suurel hulgal sööki varuma,sest meie näljane tudeng pidi koju saabuma) ja poest väljudes sain just hakata liikuma,kui üks lendav Pasapeeter taas oma lasti minu suunas lennutas. Pihtas-põhjas! Lärakas lajatas täpselt mu paremale käeseljale.Kogu asja kurbloolisus seisnes aga selles,et taskurätikud asusid just paremas jopetaskus ja ma ei saanud neid kätte sõnnikuse käega.Täielik tase oli õngitseda vasaku käega paremast taskust salfakaid(tehke järele ja saate teada kui lihtne on).Samal ajal tuli ka ratast kuidagi püsti hoida.No lõpuks see kõik ikkagi õnnestus ka. Aga see oli tegelikult eilse loo jätkuks kõik.Eile koertega jalutades otsustas üks näpus kõlkunud sitakott lekkima kuskilt hakata ja asi lõppes sellega,et mul olid sõrmikud, dressid ja saapaninad koera elutegevuse jääke täis. Õnneks on leiutatud pesumasinad. Egas midagi! Ootame ja loodame,et homme lehm üle pea ei lenda!