Eurovisioon

eile õhtul koondusid massid paljudes maades teleka ette jälgima järjekordset üleilmset (euroopaks ei käändu keel mõningaid maid kuidagi nimetama) kultuurilaksu saama. Eesti oli küll juba alguses sellest seltskonnast välja pudenenud ja mina olin üllatunud,et see üldse üritama pääses. Üllatavalt mitu täitsa head lugu oli ülejäänud traditsiooniliste eurolugude seas ja võitja oli ka minu lemmikute seas.Omaloodud edetabeliga ma eriti puusse ei pannudki,kõik need lood said tõesti esimese viie hulka,mööda sai pandud võitja osas.See polnud minu lemmik,aga lihtsalt nii euro kui olla saab(Armeenia laul). Muidugi on erinevatel generatsioonidel totaalselt erinev arvamus hea eurolaulu osas.Papsiga vesteldes läksid meie arvamused täiesti lahku.tema oli vaimustuses ikka neist vanemat tüüpi klassikalistest eurolugudest,mulle meeldisid just uuemad tuuled ja natuke tantsulisemad asjad.Melanhoolsetest ulumislauludest meeldis vist ainult Venemaa laul.
Nii ja nüüd siis järg eelmisele blogimisele! Väike ajugümnastika teeb ainult head! Mis on BAKTER? BAKTER on käsitööliste ateljee,mis asub ühes hoones koos kõigi selle tegevuseks vajalike abivahenditega ning mille toodang on väiksem.
VIIRUS on veel väiksem kui bakter.Viirused on ainult rakusisesed parasiidid.
PRIOONID on viirustest veel lihtsamad,neil ei ole kesta ega nukleiinhapet.Prioonid põhjustavad ALATI surmavaid haigusi,mis ründavad kesknärvisüsteemi(näit.hullu lehma tõbi,lammaste skreip,Creuzfeldt-Jakobi tõbi inimesel). Nii,et väike vaenlane on tihti hullem kui suur ja silmaganähtav!

Piltlikult puust ja punaseks.

Lugesin jälle ühte tarka,keerulist ja masendavat raamatut.Päris tükk aega võttis.Peale seda tunnen end lausa kurjategijana ja ei teeks elus enam kellelegi ühtegi vaktsiini.Vähemalt alla 2 aastastele keelaks küll ära ja peale seda ikka ei teeks.Inimene õpib kogu elu,aga käitub ikka edasi nagu loll!
Panen siis mõne leebama ja vähemkarmi jupi sellest raamatust siia ka.Raamatu kirjutas bioloogiaproffessor Michael Georget ja raamat oli "Vaktsineerimine.Varjatud tõde." Ise arvan,et tõde on kuskil vahepeal ja ärge käige minu sõnade vaid tegude järgi(ehk siis vaktsineerige edasi)!
Mis on rakk? Piltlikult siis on RAKK aiaga ehk rakumembraaniga piiratud tööstusettevõte,mis koosneb arendusosakonnast,kus hoitakse tootmisplaane(rakutuum ja selle DNA), ja mitmetest kõrvalhoonetest(organellid),mille hulgas on ehitustöökoda(endoplasmaatiline retiikulum koos oma ribosoomidega,mis seaovad aminohappeid üksteise järele valkudeks),toodete pakendamise ja ladustamise koht(Golgi aparaat) ja energiatootmisjaam,et kogu kompleks töötaks(mitokondrid). Oeh! Sain selle pika joru kirja! Kui end kogun,siis ehk panen kunagi kirja samas vaimus,mis on BAKTER ja VIIRUS. Vaesed koerad saavad meil nii põhjendamatult tihti ja palju erinevaid vaktsiine,et pole ime,kui enamus koeri sureb vähki või muudesse haigustesse. Jõudsin enda jaoks järjekordselt ammuteada tulemuseni:mida vähem tead,seda rahulikumalt magad!

Õnneseened!

Niisiis,olen ma veendunud,et me oleme siin kõik tõelised õnneseened! Just naised-tüdrukud.Kui ei usu,soovitan soojalt lugeda raamatut "Kord olin ma printsess".Oma elust kirjutas selle Jacqueline Pascarl. Väga suures masenduses olles ei soovita siiski selle lugemist alustada,sest tegu on väga jõhkra kirjutisega.Paljudes maades on endiselt täielik meeste võim ja naisena sündimine tähendab tõelist õnnetust. Siiski on see naine suutnud hoolimata kõigist üleelamistest (temalt röövitud lapsed,keda ta ei saanudki kunagi tagasi) selle loo kirja panna ja maailmas raskes olukorras elavate laste heaks suure töö teha. Rohkem saab temast lugeda veel www.jacquelinepascarl.com .Tema käe all valmis ka dokfilm "Tühjad käed-murtud südamed"("Empty Arms-Broken Hearts"). Ma ei usu,et see film Eestis kuskil olemas on,aga ehk kuskil netiavarustes leiaks.Ise ei ole otsinud,sest minu inglise keele oskus on liiga kehv,et seda originaalkeeles vaadata. Ja loomulikult oleme me õnneseened edasi! Reedel saime kokku Astridi sünnal ja oli üks väga mõnus ja lõõgastav istumine heade sõprade seltsis.Isegi seltskonna ainus meesisend Lembit lasi oma pinged korraks lahti ja tundis end igati hästi. Vahel on niisugune aja mahavõtmine hädavajalik,et edasi jaksata. Suured tänud ilusate hetkede eest teile kõigile!

Palju ongi palju!

Sel aastal on kõike kuidagi palju:palju külma,palju lund,palju äikesevihma ja palju sooja(kevade kohta).Täna siis juba on meil siin +27,5 kraadi.Tööl olla oli sulaselge piin.Lastel oli koolis tore päev,sest kogu tegevus oli viidud välja.Käidi nii rabas kui metsas.Mina passisin enne ühes ja pärast teises koolis tööl. Aga see-eest peale tööd käisin koertega Paralepa Lasterannas möllamas.Koerad nautisid tõeliselt ujumist.Vesi on madalamal juba soe ja jalgupidi olin isegi seal paterdamas.Kaldal lõõskas kuumus nagu ahjus ja lihtsalt niisama jalutamiseks pidi kangelane olema.Enne koduteele asumist tegin koerad üleni täiesti märjaks,et nad kuumrabandust oma kasukas ei saaks.kodus sai kumbki ka sügavkülmast ühe mõnusa külmunud räime jäätise asemel.Nämm!Ise jahutasin end dušši all jaheda veega.Veest veel nii palju,et meie maja uued üürilised-naabrid said millegi kummalisega hakkama.Ma ei tea,mis nas seal korteris torude kallal sudisid,aga terve see püstik uputas pärast ja kahjud pidid olema kolossaalsed.Alumistel naabritel on mitte üks ruum vaid üle korteri läbi lagede vesi toas ja üks kurtis,et hetkel voolab toas juba riidekappi paneelide vahelt.kõigil neil on lähiajal korterites remont tehtud ja nüüd on see kõik vastu taevast.Lisaks sellele pandi õnnetuse peatamiseks majas vesi ruttu kinni.Sellise kuumusega on see hirmus jama,wc-s käimisest ei tasu sellisel juhul unistadagi! Õnneks saadi asi kontrolli alla ja vesi on nüüd olemas.selle asjaloo peale ma mõtlesin,kuidas inimesed elavad soojades maades ilma elemntaarse vee ja kanalisatsioonita.Ja niisuguseid maid koos väga vaese elanikkonnaga jagub ohtrasti! Näib,et inimene harjub tõesti kõigega(kui ta enne hulluks ei lähe või taudidesse ei sure). Selle ekstreemsete tingimuste ja inimlikkuse ja hulluksminemise kohta kunagi hiljem.Hetkel mul pooleli üks väga uskumatu ja hirmutav dokumentaaljutustus. Vahel on kasulik selliseid asju lugeda,et aduda,kui õnnelik on meil elu siin halva suusailmaga maal. Jätkuvat päikest!

Häda häda otsa...

Natuke siis ka viimasest nädalavahetusest.Et ilm oli suvine,tekkis uitmõte minna Valgeranda ja Pärnusse jalutama.Koerad ja Kadri autosse ja läksime! Kolasime rannas,pildistasime ja tundsime elust mõnu.Tagasi auto juurde minnes,avastas Lembit,et auto võti on kadunud. Ja oligi KADUNUD! Olime pika maa rannas läbi uidanud ja ka puhkepausi ajal liival istunud,lisaks käis ka teisi inimesi seal.Tormasime siis randa läbi kammima,käisime kogu selle pika maa edasi-tagasi läbi,aga ei mingeid jälgi võtmest! Tagasi algusesse jõudnud tuli siis päästev mõte helistada Haapsallu Reijole,kes tõi Fortumist varuvõtme ja kihutas sellega Valgeranda.Mina ja Kadri istusime metsatuka varjus ja ootasime.koerad olid samuti täitsa läbi.Tuul oli tõusnud ja mere poolt lähenes tume pilv mürina saatel.Lembit tuustis ikka veel randa läbi.Ka joped ja Lembitu mobla olid autos.Koerad igatsesid vett.Merevesi ei olnud nende janu leevendanud.Tõelised mere(ranna)hädalised!Jube mõeldagi,kui Reijo poleks saanud tulla või varuvõtit ei oleks saanud...Hoolimata ähvardavast pilvest otsustasime siiski Pärnusse sööma minna.Päev oli pikk ja olime üksjagu näljased ning väsinud.Söömisega saime enne vihma hakkama,aga enne kui liikuma sealt saime,tabas meid tõeline äikesevihmavaling.Passisime siis katusealuses kuni asi veidi rahunes ja siis panime autode poole ajama.Märjaks saime küll,aga õnneks oli vihm soe. Koju jõudes viisin koerad veel korra välja ja maja taga olles hakkas sabistama jälle vette kaela.Järsku kuulsin nagu liiguks meie poole suure kohinaga tihe sein.Padukas lähenes sekunditega! Koerad taipasid hoobilt,mis toimub ja me kõik punusime trepika suunas.Jõudsime täpselt vihmaga ühel ajal! Koerad sel õhtul enam välja igastahes ei küsinud.Ega ma poleks viitsinud minna ka. Nädalavahetust parandas kodune filmiõhtu "Avatari"seltsis. Ilus ja jõhkralt aus film. Väikestele lastele ma seda ei näitaks.

See on minu pelmeenitaoline käsi 3 päeval peale metsalise rünnakut.
Ja samas ka minu lõplikult läbi komposteeritud ja juba mädanev kõrv. Täna hommikul sain teada tapja-kassi järgmisest ohvrist.Naabermajas andis kaastundlik inimene sellele hullule süüa ja kui see käeulatusse sai,lõi hambad ja küüned nagu ikka,kätte,mis toitis. Mõte liigub selles suunas,et varjukast loomapüüdjad kutsuda siinsed kassikolooniat hävitama (enne kui keegi surma saab).

Inimene õpib kogu elu

Niisiis,eile oli meil väga sündmusterohke päev.Käisime Tallinnas ja käimisi oli jälle ühe päeva kohta liiga palju.Lisaks sellele on ilm nii külm,et väljas olla ei taha kohe sugugi.Hea oli,et saime pikalt reisilt tulnud Roosikese tagasi.Hiljem oli kokku lepitud kogunemine surnuaeda Lembitu õdedega ja sinna me jäime pisut hiljaks.Pärast sai Extras koos söödud ja lobisetud kõigiga,aga kuna programm oli tihe,siis liikusime edasi minu ema juurde. ega sealgi kaua istuda saanud,kell oli palju ja ööseks tahtsime koju jõuda.oleks pidanud ikkagi sinna jääma arvestades edasist.Algan eelinfoga.Nädal tagasi kadus alumiste naabrite tubane kass läbi avatud rõduukse kus kurat.Terve nädala polnud keegi teda näinud.Poisid olid muidugi mures ja palusid,et kui näen seda rajakat,annaksin teada.Jõudsime eile hilja koju ja läksin üsna öösel veel koeri pissitama.Nägin seda kassi maja jures puu otsas ja mõtlesin,et aitan ta koju.Poisid oli ära,aga mingid sõbrad tulid autoga ja võtsid nende juurest mingit staffi kaasa pidupidamiseks.Palusin,etnad aitaks meelitada kassi alla ja viia koju. Kutsumise peale hakkaski kass mööda oksa alla tulema ja kui ta täpselt mu pea kohal oli,võtsin tal turjast,et ta mulle kaela ei tuleks.Sellest hetkest ei saanud ma täpselt aru,mis lahti läks.Järsku kukkus see hull metsaline vehkima nagu veski küünte ja hammastega.Läks mingi moment enne kui taipasin ta lahti lasta.Selleks hetkeks jooksin verd nagu seatapul.kõrv oli 1 cm piki kõrvalesta sügavalt katki nagu ziletiga lõigatud ja vasaka käsi oli sügavaid haavu täis.Praktiliselt kohe läks käsi ka paksult paiste.Siga (kass) hammustas veresoonde kahest kohast!Verd lippas veel hulk aega,jope oli kõrvast tulnud verest märg ja läks täna pessu.Ise lõpetasin traumapunktis.Ega nad suurt midagi ei teinud.Teetanuse süsti suutsin ikka välja pinnida neilt ja loo ametlikult fikseerida.Muret tegi see,et me ei teadnud kas kass on vaktsineeritud marutaudi vastu.Küsida polnud kelleltki(mobla nr.ei olnud ju).Kästi järgmiseks päevaks välja uurida.Uurisin ja selgus,et ei olnudki seda tõbrast keegi kunagi vaktsinerinud!Nii,et kuna mulle marutaudi vaktsineerimist ikkagi ei tehtud,siis elan edaspidi mõnda aega hirmu all,et võin saada surmatõve.Terve öö ja tänase päeva on käsi lõhkunud valutada nagu hull.Magasin pool päeva,sest ühtegi pidi lihtsalt olla ei saanud.Halb on see,et nüüd õhtuks on tekkinud põletik(mida oligi arvata).oleks pidanud kohe alustama antibiootikumikuuri,aga ka retsepti nad ei raatsinud kirjutada.Eks homseks on näha,kuidas asjad edenevad.Ühe käega on jube jama siin trükkida ja vigu tuleb ka palju.Võib olla tuleb jälle natuke vahet pidada enne järgmist sissekannet. Riho käis nädalavahetusel Hiiumaal.oma tegemistest valgustab ta kõiki ehk kunagi enda blogis.Õhtul jõudis koju ja tõi mulle roosi ja kommikarbi.Nii armas! Suur üllatus oli,et ka Merli tuli Tallinast õhtul ja tõi kimbu valgeid tulpe! Super! See teeb südame nii soojaks! Aitäh teile,kullakesed!